Le houx, Holly, (Ilex aquifolium)

Küsimus botaanikutele, kuidas võiks olla puu, mille nimi inglise keeles on holly, eesti keeles?

Vulisevad veed.

[kassipojad]-[rehvivahetus]- [puuriidad]-[forexpo 2012]

Meie kaks väikest pätti leidsid vanadussurma eelse vaablase ja võtsid seda kui mängukaaslast:



Teine tänane klipp on sellest, kuidas mehed käisid ükspäev Kletsi bussiga tööl ja rehvi oksa otsa puruks olid sõitnud. Kuna bussis on tonnine naftatünn ja hunnik rauda, siis ei jõudnud ükski mehaaniline tungraud bussi perset nii üpalju kergitada, et saaks ratta alt ära. Metsaomanik, 88a mees tegi metsa jalutuskäiku ja pakkus abi - ütles, et läheb toob traktori ja tõstab sahaga konksu alt. Kuna ta oli kodunt oma 2-3 km kaugusel, siis viisin ta oma autoga koju ja 15 minuti pärast tuligi papi traktoriga langile. Traktori oli ta ilmselt kaheksakümnendatel pensile jäädes uuena poest ostnud.  Asi lõppes sellega, et isegi traktor ei jõudnud bussi tõsta. Mees käis kodus, tõi labida, Raivo kaevas ratta alla liiva sisse augu ja saigi rehv vahetatud. Kahjuks läks see rehv ka kohe 1 km-ga tühjaks.  Siis läksin linna, oststin FAP-st uue rehvi ja sõitsin metsa tagasi. Selle ajaga oli meestel jälle bussi ratas alt tühjaks kaevatud. Uus rehv alla ja koju!



Kolmas klipp on puuriitadest, mis 3 meest 2 nädalaga lõikasid. Puu on väike nagu kaigas, aga kui hinnad on paigas, siis võib võsa ka tihuhinnaga lõigata. Mis sellise tamme lõikamise eest eestis makstakse? Siin tuli teenistus per saemees ilusti 30 euri tund, mis on isegi natuke rohkem kui jätkusuutlikkuse piir. Jätkusuutliku hinna alampiiriks loen 25€/h:



Viimane tänane klipp on Forexpo 2012a messilt Mimizanis, siin samas meie lähedal, 50km:

Airbus A380 osade transport

Airbus A380 maandumas Toulouse lennuväljale

Tulin Vahemere äärest sufamast ja selline asi pikendas mu kojujõudmist üle poole tunni. Ega siit öisest mobiilivideost eriti aru ei saa, aga midagi ikka.

Surfinädal Leucates ja Barcaresis. Empuriabrava.

Port Leucate ja Port Barcares on kaks lähestikkust windsurfi spotti Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussilon departmendis Vahemere loodeosas. Lähim suurem linn on paarikümne kilomeetri kaugusel asuv Perpignan. Tegin sõidu ajal mõned mobiilivideod sellest, millised need külad välja näevad. Mõni kaader on ka surfaritest ja meist. Jann filmis isegi mu perse auku kui ma ühe lõunatukke tegin. A see auk on seal juba ammu, peab vist palgapäeval uue kalipso ostma.




Siin on väike osa Perpignan'i linnast, tundus täitsa timm linn




Perpignanis käisime sellepärast, et see jäi teele Empuriabravasse, mis on Cataloonia põhjaranniku ehk Costa Brava maru kift kunstlikult loodud kanalivõrgustikuga kuurort. Empuriabravasse sõitsime ainsal tuulevabal päeval uudishimust see linn oma silmaga ära vaadata. Empuriabrava on linn, kus on vist tuhat kinnisvarafirmat ja tundub, et pidevalt on müügis 25% linnas asuvast kinnisvarast. Pika liivase vahemereranna lõpetavad kaljud, mis on kreemikates toonides vahemeremajakesi täis pikitud. Mägede küljed on ideaalsed kohad majade ehituseks - merevaadet jätkub ka tagumistele ridadele. Lõviosa klipist toob teieni need vahvad veetänavad, mille ääres pargivad erinevad veesõidukid. Ilmselt on seal võimalik kaatriga poes ka käia.

Arcachon'i kaluriküla

See kaluriküla või kuurortlinn, nimeta kuidas tahad, asub Bordeaux'ist vaevalt tunni aja kaugusel Atlandi ääres. Tõusu- ja mõõnaaegse veetaseme erinevus on umbes 3m ja mõõna ajal lösutavad paljud veesõidukid kasutamiskõlbmatult liivase põhja peal. Ookeanivesi on umbes nii soolane, kui võtta klaasitäis kurgi soolvett ja segada sinna mõni hea supilusikas soola juurde. Kõik need kuunrad ja künad, paadid, sillakraanad ja kallastele rajatud uberikud, mis videos näha, on seotud austrite kasvatamisega. Tegemist päris pulli tööstusharuga, austrite kasvatamises on tähtsal kohal ka katusekivid :) Tähelepanelik vaataja näeb kuidas ühes kuuris on 4 meest ametis katusekividelt merevees peale kasvanud kihi eemaldamisega. Lisaks katusekividele on kasutusel palju muudki huvitavat. Paljud kasutavad spets reste, kuhu austrid külge "kleepuvad". Selleks et hiljem seda kihti, mis meres sinna restide külge peale austrite on kasvanud eemaldada, pannakse need restid autoteele, et autod päevast päeva üle sõites ratastega restid ära puhastaks. Inimesed on ikka leidlikud! Ja meie veel algul ei julgenud kallist invendtaarist üle sõita :)  Tundub, et need restid või katusekivid või alumiiniumtorude massiivid, kes mida eelistab, viiakse aastaks kusagile kindlasse kohta ligunema. Sest ma ei taha hästi uskuda, et austritekolooniad  üleöö need peened püünised ära asustavad. Nuputamist jagub!

Väike hakkuri video

Ilmselt paljud ei tea veel, kuhu kaovad suured võsahunnikud teede äärest. Vastuse leiate juuresolevast klipist. Sellise rekka laseb täis poole tunniga.